Alustamata luuletuse “Kook on kookon” viimane salm…
surin. selge üledoosiga
tordinuga rinnus
maasika ja moosiga
kui holliwuudis kinus…
võltsilt-võltsilt minestan
Luuletust pikendas Reto:
Äkšõn kangelan õudik,
aegluubis silmad avab.
Publik popcornist nõudlik,
lõputiitriteni verd vaid vajab.