Mis on õieti Tabula Rasa tänapäeval?
Tabula Rasa kui olekut kirjeldav mõiste on kergesti tabatav.
On valdkondi, kus tabula rasa on igapäevaselt võimalik, kuid keegi ei käsitle neid selliselt, selliselt sügavamõtteliselt. Väikene format ja install…. Arvelaua kallutamine paremale küljele… “Kliendikaarti on?”
Olemuselt on Tabula Rasa võimas termin, kuid reaalsuses üsna kasutu.
Päris maailmas on reaalse tabula rasa jaoks vaja a) ajupesu b) ajuloputust. Viimane erineb esimeset nii vabatahtlikuse kui ka lihtsuse poolest. Ajuloputamiseks pole vaja tegelt üldse mingit loputusvahendit. Ajuloputus on pikalt kaalutud, kuid siiski hetkeliselt teostatav – nagu enne peldikust välja astumist vee peale tõmbamine ja muidugi käte pesemine.
Üks väikene samm, väikene näpuvajautus, pisike enter, üks tõsine otsus – minna edasi ilma seljakoti ning hääd pigilõhna täis vana sonita.
Ka seda Uut Tabulat pole kuigi raske mõista. Kuid kas te olete mõelnud, miks ikkagi? Mida see mulle siiski annab?
Vastuse annab teile Iida-Leena Allik. [vaba tekst, kuid originaalile väga sarnast silpi]
Kõnnivad Leena ja allakirjutanu mööda õhtust linna.
Leena: “Õudik, tõsiselt, sa pead uue lehe keerama!”
Õudik: “No ja mida siis sinna kirjutaks siis… (väike paus) … teeks jalatalla sinise värviga kokku ja astuks peale…(väike paus) krt!…aga see ju ei mahu sinna ära!”
Leena: “Õudik, aga kes on öelnud, et tabula rasa peab olema A4!”
Mu maailm v… virgus fööniksina tuhast.
Tehtut olematuks ei tee, aga tegematut teha… nii, et seda nägu!
Lõppkokkuvõttes võidab ikkagi see, kellel pole suremiseks asju vaja.
