Kaks (n)isa
“Mul on kaks nisa, mul on kaks nisa!!
Ja kui peeglist vaatan, jälle kaks on lisaks!
Mul on kaks nisa, sul on kaks nisa!!
Ning kahkekesi voodis teeme palju kisa!”
Mu juures võid head muusikat mängida!
Ärkasin – selle lauluga.
Kohvi lurpsisin – selle lauluga.
Vannis käisin – selle lauluga.
Lahkusin kodust – see laul jäi koju mängima.
Tulge mu juurde – mu juures on tore hängida!
Kollase ajakirjanduse langemise laul
http://www.youtube.com/watch?v=VaWpB2aMhLg
Kõik lehed on sita peal – sita peal, sita peal, sita peal.
Kollakad, reas, naisdiskorid, küsivad ainult ühte asja.
Nõ-me-da-d, sita peal, kõik lehed on sita peal.
sita peal, sita peal, sita peal.
Tee, mis sa teed, räägi hea või halvaga.
Kuid asjalood on nüüd nii võin anda allkirja ka. [kui video tegemiseks läheb, siis selle koha peal tõmbab Draax paberile hea sita allkirja]
Refrään:
Si si si si si si sita peal –
kõik lehed on.
Si si si si si si sita peal –
on küll on on.
Si si si si si si sita peal –
kõik lehed on.
Si si si si si si sita peal –
on küll on on.
sita peal, sita peal, sita peal.
Olen püüdnud õpetada, neid aitada.
Olen ka suhtunud arukalt ja neid kasvatand.
Kuid ega lehtedega ei ole võimalik ju vestelda: “No mina ei suuda olla enam Tema Perssessa!”
Refrään:
Si si si si si si sita peal –
kõik lehed on.
Si si si si si si sita peal –
on küll on on.
Si si si si si si sita peal –
kõik lehed on.
Si si si si si si sita peal –
on küll on on.
sita peal, sita peal, sita peal.
Si si si siia mul ei jätku sõnu,
mingu sünnitagu ka, ma võin vabalt võtta õlut.
Olen kannatanud kuid nüüd läks viimnegi piir.
Si si si si si si si si si si si si si.
Refrään:
Si si si si si si sita peal –
kõik lehed on.
Si si si si si si sita peal –
on küll on on.
Si si si si si si sita peal –
kõik lehed on.
Si si si si si si sita peal –
on küll on on. (x3)
Lastelastele mälestuseks – teie vanaisa oli pungipeer
Von Krahl, 2007.07.22, järelmöla.
Mis ikka, peab minema mõne bändi arvustamise koha pealt natuke kriitilisemaks. Kivid võite minu pihta viskamata jätta, kuna tegemist on siiski ikka ajuvaba muusika kuulajaga, mitte kaastegijaga. Muusika arvustamise vahele natuke möla kah (no ma ilma ei suuda).
Alustuseks rahvast – väga sitt päev. Pooled võimelised vonkrahllased olid Pink Plonkist kodus oimetud – vedelad, paksud, nagu 3-minuti keedumunad, teine pool laias kuskil Sepultura kontzerdil, mõni muretses kindlasti algava töönädala pärast (pühapäev, eks). Vene rahvuse ülekaal oli “masendav”, vist suurim slaavi konsentratsioon Von Krahlis üldse?? Moraalselt ei andnud see aga kuidagi tunda – sama tuim värk nagu alati pool tühjas von krahlis – kained ja veidi kinnised. (Kas peale meie keegi üldse higiseks sai? Kuna 3 päeva varem mind tabas meeletu seljavalu, siis ise olin vaid mõõdukalt niiske.)
Millegi pärast avastasin ma teel kontserdile, et mu teksatagi haiseb suvekuumusest natuke higi järele – ja nagu ka Said leidis: “Nüüd, kui suitsetamine baaris keelatud, peab enne kõrstu minemist ennast korralikult kasima hakkama”. Rääkimata sellest, kui on kontsert. Aga higist ei tahtnud ma rääkida, vaid roosiõielõhnast, mis lämmatas mingiks hetkeks pool lavaesist. Minu kerge feromoonikokteil kahvatus selle kõrval. Tahan suitsu tagasi! Õnneks on vene rahvus enese eest hoolitsev “kontingent”. Eesti meeste onepack’i asemel valitsevad kuuspakid ja käsivartel muud musklid, tüdrukutel tutikad riided seljas. Ja nii päästiski roosilõhnast meid üks noor daam, kelle värskelt ja lõhnavalt säravvalgelt nahktagilt ammutasime toore tagi aroome. Jah – suitsu puudumine baariruumist on muutnud mind seksuaalselt vastuvõtlikuks ja agresiivseks. Ostsin isegi paki nätsu.
Asjast endast:
Zahir – no Zahir’i ma olen saand üldse 2 korda laivis kuulata (esimest korrast uimastavate jookide tõttu mäletan laivi kõlapildis vähe, aga seda ma mäletan küll, et peale laivi ma haisesin ja jalad olid kaelani valusad). Seekord siis… nii, kui pillid käima läksid, tõmmati minu heliriba vasakult paremale Müra täis ja ajus algas massiline mõnuainete tootmine. Minu suur perse võbises heatahtejõul. Võibolla isegi leviteerusin. Tambet kurameeris võimuga ja üritas oma pilliga mingit pornot teha :) Tähendab tegigi. Trummid suikasid mõnuga vastu trumminahka nagu meheliige vastu magu. Mõnuš, tõesti mõnuš. Kõrvalt väideti, et olnud parimaid Zahiri saunde. Vägagi võimalik. Zahir _on_ Mõnumootor. Võiks öelda, et Zahir on parem kui seks. Kuulmise kadu? Suts üle tunni ikka.
Jah. Olin pimestatud. Kahjuks polnud see mitte vene näitsikute ilu, mis mind pimestas. Välgutibid sähvisid oma leeklampidega sõna otseses mõttes nagu VÄLKREPORTERID. See, et mul Zahiri ajal enamuses silmad kinni olid, on pooleldi Zahiri, pooleldi leegiplikade süü – ei, ma ei olnud tõesti pilves. Välgud olid imho ilma hajutita ja bände põlve pealt alt ülesse pildistades oli välgu mõju uimastavalt maksimaalne. Hea töö. Koostöös Zahiriga saavutati märkimisväärne audio-visuaalne vigastus.
Balzam – sõna Eksperiment iseloomustab seda väga hästi. Igasugu kelmikat asja oli (mida ma õnnetuseks kirjeldada ei oska). Mida edasi, seda paremaks läks. Aga jäi ikkagi eksperimendiks. Sutsu toores, läbi mõtlemata. Meelde jäid kohmakad üleminekud (või oli see nende puudumine?), mis suutsid mind sutsu liiga närvi ajada – iga vähegi nauditavam koht lõppes ebameeldivalt ära. Nagu rütmihäired, [i]Coitus Interruptus[/i]. Vastukaaluks Zahirile oli neil 2 bassi. Näpuosavust oli, mulle kui võhikule visuaalselt juba tore jälgida, kõrvakõdist rääkimata. Tahaks seda bändi umbes 2 aasta pärast kuulata – loodetavalt on siis nad paremini kaasaõõtsutatavamad või olen seks ajaks saavutanud muusika kuulamises mingi kretinismi taseme.
Moy Rakety – normaalne ilus asi. Sellist mussi võib mängida, vist ükskõik mis riigis, ükskõik mis raadiojaamas. Kui just ei saada edu, siis igal juhul ei saada seda kindlasti põlastus. Õnnetuseks on viimase aastaga kadunud igasugune huvi sellise rockpopi vastu. See nišš on vist ennast ära ammendanud. “Midagi uut, ma olen seda kõike ju kuulnud” fiiling. “Meil täna tantsuks mängib indie” laulis Vainola hiljuti. Võibolla oli see kunagi varem nii. Peale kolmandat lugu läksime lihtsalt hoovi õlle larpima, et seega tegelikult piirduks kedagi liiga kommertskõlaga bändiks tembeldemast. Aga seda va vene hõngu oleks tahtnud rohkem tunda. Kindlasti tuli see just siis esile, kui meil Said’iga õllevaht permanentselt ninakarvade külge koaguleerus.
Iga kontsert lõppeb mõistagi Levikas.
Möla lõpp.
Limonaad
tuled ikka päiksepaistes
hommikuti laulab gaas
tuled kui on silmad paistes
vana tuttav limonaad
vein ei päästa vaevadest mind
õlu peatab piina
ainult sina mõteid loed
küll tapad eilset viina
limonaad
vurtsud, sa saad
päeva hakul kõike
et mul oleks hea
limonaad
süsihappegaas
vesi-suhkur-sidrun
parandab pead
mullid mõistuse mult viivad
süsihappegaasiga
vana tuttav limonaad
mind eal ei tule aasima
tuled ikka päikse paistes
hommikuti laulab gaas
tuled kui on silmad paistes
vana tuttav limonaad
limonaad
vurtsud, sa saad
päeva hakul kõike
et mul oleks hea
limonaad
süsihappegaas
vesi-suhkur-sidrun
parandab pead
v2ike6udik nüüd tissssskoartist
Luba küsimata kusjuures ;)
Ime, ilus tüdruk, ime:
Mälukaadril on “laulja” ja “lauldav”