DISKLEIMER
Teisejärguline
anaalmüra! Koht, kuhu koguneb küüneviha
Bloaak

Väikeseid mälestusi ainevahetuse optimeerimise algusaegadest ja üksikutest eksirännakutest Tugeva Hobuse Lõuna seltsi, mis oli ennemuiste normaalne igapäevane nähtus.

Organism konkreetselt laulis Bläcky sõnadega: “Ära piina mind, kõik see toit on mu sees, ma tean sa tunned sest mõnuuuuuu…”
Kõhu virin läks üle Peeter Oja häälseks hobuselauluks: “Ja kui sa olid kõik selle ära söönud, siis tegin “oooooohh ooooh. ooh ooooh ohohoh ohohoh ohohoh”, sa vaata parem kuidas jahtub tee, kui seedub sinu Hobune”

PS! Jutt käib tervet hobust sisaldavast lõunast, sest hobune sööb tasa ja targu, erinevalt lehmast, kellel on 4 magu, mis võivad ajaviiteks ka üksteist nahka panna.

TOORIK:
Võtsin kümakapist viilutaud suvikõrvitsat. Seisma peab ta seal, et neist voolaks välja liigne vesi. Saad parema tulemuse ja mitte supi. Lõikusin suht väikesteks tukideks.
Porganid hakkisin väikseks ja praadisin pannil natuke pehmeks. Sama pehmeks nagu sinu pea peale suuremat algogoliga manustamist.
Lasin juurde suure hulga mugulsibulat (no ikka palju, 5-6 keskmist).
Tomatit, porrut, rohelist sibulat, küüslauku, tilli. Rohkem mõistlikku kapis polnud.

GARNEERING:
Tegin 2 vormi – ühe sisse läklsid keedetud täistera kakaronid, teise sisse tampisin sutsu pelmeene.
Pelmeenid tampisin sügavale, et kõvaks ei küpseks. Lasin nad enne ka sutsu soojemaks kui -18 (kiirendasin protsessi tilga vee auruga).

MÖRT:
Vajalik garneeringu ja tooriku sidumiseks. Võtsin vabalt. Baasiks sai maitsestamata talujogurt (kuna sellise koguse köökviljade peale jäi seda väheks, siis ka sutsu piima ja keefiri ja hapukoort).
Millele keerasin sisse maiguained. Et annaks maiku… soola, pipart, basiilikud, tüümiani, majoraani vbl midagi head veel. Broileri maiguainet vist ;)
Sulatasin tilgas vees ka killukesi puljonikuubikutest (nii lihh, köögivili kui seened) ja keerasin sinna hulka.
Et mört töötaks, läks sinna sisse ka jahu. Piisavalt, et mätsiks. Aga mitte nii, et tainas oleks, eks. Ikka vedeljas.
Kuna mul oli kõigest natuke keeduriivipeeti, siis lõin mördi kaheks. Ilma. Ja peediga.

Suvikõrvitsa-pelmeeni vorm sai ilma peedita mördi.
Kakaroni-suvikõrvitsa vorm sai peediga mördi.
Valik õige.

180 juures pooleks tunniks ahju.

OIG! Mu väike vaene kõht!

Pilti kah! Toorik, mört, soojendmata mödi, soojendatud mödi.

Selle suve jook on “Mehhiko Laht” ehk re-branded Allveelaev.

Õlts klaasi.
Võtta pits Jägermeisterit.
Sulgeda pitsi suu kile või tinapaberiga.
Viimasest torgata läbi lühikeseks lõigatud kõrs.
Pits uputada.

Jook on litsentsivaba, seega ei pea mehhiko lahel piraatima.

Elektrijuhtmeid palun mitte jooki toppida.

PS! Järgmise suve jook on ka Mehhiko laht.
Aga retsept on teine.
Ja lihtsam.

Lihtsalt vala tume õlu ja Jägermeister ühte klaasi.
1:1 vahekorras.

———————————————————————–
I’m announcing this summrer’s drink – “Gulf of Mexico”!

It’s re-branded “Submarine”.

Take a glass of beer.
Take a 4cl shot glass. Fill it with Jägermeister.
Use plastic wrap or foil and close it…
Take a straw and cut it shorter. Stab it through.
Drown the shot glass.

Recipe is without any license fees. So no pirating! :)

PS! Next summers drink is also “Gulf of Mexico”, but recipe will be changed.

And it will be much simpler to make.

Just mix dark beer and Jägermeister. 1:1.

Nom nom. Läksin poodi, mul oli mõni minut aega. Rabasin kapist piima, ühe kabatšoki ja kanafileed.

Peab ette ära mainima, et baklazaanile eelistan kindlasti kabatšokki. Algaja kokkaja eelistus. Silmapilgutamata võiks suvikõrvitsast mingi hea toore salati teha – maitse ja konsistents on väga nämm. Sama ei oskaks küll baklazaani kohta öelda (veel) – oleks nagu sipa tuim vä?

Otsustasin siis teha ahjuroa. Võtsin aluseks nami-nami retsepti.
http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=7432

Alustuseks kärsatasin kanafilee ribad ära, nõksa vähem kui muidu sööks.

Määrisin vormi võiga ja laotasin praetud kanaribad sinna põhja. Ribade peale pikad kabatsoki viilud – kuni 1cm. Vbl oleks pidand neid enne vähe väiksemaks lõikama? Vbl mitte. Laastud soolasin ära. Ja pipardasin.

Improviseerimise osas lisasin laastude peale “suurte kirsstomatite” lõigud – mingi vahepealne sort – hea suurus sinna. Kobartomat vist õige nimi?

Testi mõttes olin riivinud ka porgandit ja kartulit. Ega pärast aru ei saanud, mis on mis, seega suurt vahet pole. Aga sinna sisse nad läksid ;)

Värsket basiilikut polnud, seega läks purgikuiv. Majoraani ja veel mingit sodi viskasin. Vahemere ürte ka. India maitseainega lasin üle.

Mis veel. Ahah. Ja siis lajatasin “taignaga” üle. Tegin seda kogemata 30-40% rohkem kui retseptis. Ja sai seega sai mõnus lägane – ja riisiga süües oli hea lurps.

Kaste oli siis originaalis 3dl piima + 2 spl jahu. Jahu läks 3 ja piima 4-5. Piim väikse potiga pliidile ja jahu sisse. Maitsed ja ained ka. Lasin korraks keema (valetan, ei jõudnud keema lasta – kogu krempel oli juba liiga paks). Tulelt maha ja sisse juustu.

Korralikku juustu majas polnud. Seega riivimise asemel lõhkusin juustulehti väikesteks juppideks. Kuna juustu polnud ka eriti palju, siis vaatasin külmikus ringi ja leidus tükk kärbatand sinihallitust. Ja nii see ka sinna sisse lendas.

Ahi 200 peale. Ja pooleks tunniks ahju.

Poole tunni pärast tsekout. Peal oli tahem, aga alt jõle vedel tundus. Ekstra vedelik tomatist ja piimast… Keerutasin natuke katet lahti, et pääseks aurama ka jätsin ta sinna sooja ahju veel pooleks tunniks vedelema. Kõrvetasin ka näpud (3x). Samal ajal keetsin valmis riisi ja pesin korraliku inimese kombel nõud.

Oi kui hea. Maitseaineid sai täpselt parajalt palju.

Raudselt teen veel. Siis võiks veel proovida mingit jama sinna sisse mässida. Küüslauku, peedi ribasid, sibulat?
=====
Originaalretsept siis ka (http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=7432):

Koostis:
350 g kanafileed
pruunistamiseks õli
1 suvikõrvitsat
0.5 dl hakitud basiilikut
0.25 tl musta pipart

Kaste:
3 dl piima
2 sl nisujahu
150 g riivitud juustu
0.5 tl soola
0.25 tl karripulbrit
0.25 tl valget pipart

Valmistamine:
Sega potis piim ja jahu ning kuumuta pidevalt segades keemiseni. Tõsta pott tulelt, lisa riivjuust ja maitseained.
Pruunista viiludeks lõigatud kanafileed pannil õlis, tõsta seejärel võitatud ahjuvormi.
Lõika suvikõrvits viiludeks ja laota ahjuvormi kanaviiludele. Puista peale hakitud basiilik ja maitsesta pipraga.
Vala kastmega üle ning küpseta 200kraadises ahjus 30 minutit.
Sobib nii iseseisvalt kui ka riisiga serveerimiseks.

Pereköögi retsept (september 2006)

Allikas: Eesti ajakirjandus

Liik: Linnuliharoad , Vormiroad , Aedviljaroad

Lähemalt lähipäeval. Aga.

Esialgu on plaanis publitseerida kurat teab mitme kategooria all:

• Lopsakad Lonksud - vedelad ja poolvedelad substantsid
• Mahedad Matsutused – cool or kuum kõhurõõm
• Kalambuurid – soolastest ja vähemsoolastest vesilahustest pannile ja võilepsu vahele sattuvad hõljumid;
• Libastumine ekskremendil – ehk Ilgused, mis viivad kergelt üleõgimiseni, ja on juba oma loomuselt Tervisele Ohtlilikud ™;
• Rasvased lingid – teisi saite, kus saad omale suhu pista;
  
• Kaaluta olek – jutud ja lingid, kust võid lugeda ja õppida toitumisest nii mõndagi. Kõrvalepõigetega teemadel Pekist Pekki ehk laisa inimese trenn;
• Pärjatud pärleid – ehk natukene kõhu- ja ajuaeroobikat (peamiselt laenud ja kaastööd);
• Söökimisvõimalikkusest EW’s – kategooria loodud, ehk leidub aega ka õues raha raisata;
• Serious Gourmet Shit – ehk mootoriga ja mootorita toiduvalmistamiseks vajalikke vahendeid (millest on tekkinud tihti puudus) ja ennekõige Shit Ise ehk lõhnav ja hallitav või kääriv või mullast tõusev elujõuline toiduvidin, mida sa ei leia enamiksest “kartulipudru ja kotleti kodu” köögist;
• Der Grüne Shit – vaid taimset bulk‘i sisaldavad Ilgused, mõningate piimsete ja munajate eranditega…
• Vutt ja kala – Nutu ja hala köögiversioon. Sujuvalt isiklik. Näiteks ma ei leia mingit toiduainet üles. Ei leia omale uut kepi- ja köögipartnerit. Tramaivõi-miks-seda-sitta-toodetakse?!; Miks see raisk nii palju maksab, odavamalt ei saa vä?; ja muud toolaadsed ikaldused;
• Kolmekesi tuleme… – ehk mis saab siis, kui inimesed minu pool Ilgusi mekutamas käivad. Pilti ja videot;
• E-teenused – ehk vestlusi e-ainete teemadel. Võimalik, et sellest saab eraldi leht või lingikogu;
• Inna Liider – linna parimate hindadega kõhu hooramise meetodid;
• Ei mahu kaadrisse – ehk valmistatud ja fotosigneeritud Lonksud ja Matsud (vahel luban pildi varastamist kellegi teisese blogist, aga täheldan üles mind tabanud retseptorite kõrvalekalded normist);
• Jõutuub – … ja videoga varustet kuriteod (siia alla käib näiteks holocut‘i  promomine ehk teguviis, millega saadakse barbaarselt töödeldud viljakehi).

Holocut: Barbaarselt töödeldud viljakehad

Iga toidu kohta üritan tema malbused ja halbused välja tuua, üles täheldada tema kalorimetraasi, vitametraasi ja muud head seierite abil jälgitavad paranähtused (millest sa, olgem ausad, tegelt sittagi ei tea – ega minagi ei tea, kõik tuleb õgimise käigus) … ja laias laastus selgitada, millal seda hea süüa (hommik, lõuna, suupiste?) ja miks.

Ehmatavalt suur ettevõtmine. Fotoka laadija on ka kadund… vutt ja kala juba hoos!

Eesmärk: alandada tervislikult oma kaal lõpuks 70-75kg’ni (kõik oleneb, kas lihast ka kunagi tekkima hakkab) ja seda nii hoida! Ühtlasi selle käigus sheerida infi, kuidas saada paremaks toitujaks. Võiks öelda, et taimetoitujakski. Liha osakaal väheneb päevadega (aga kunagi ei ülte sellest ära kui isu tuleb, eriti siis, kui on tegu vesi- või õhkhõljumitega).

Kaal enne: 106kg (mingi aprilli alguse anomaalia)

Kaal hetkel: 97-98kg (1. juuni)

Ootan meeldivat kaastööd. Vabalt võib teie panus olla moraalne – meenutades, kui loll ma olen.  Või päris praktiline – tule õgi koos Õudikuga! Võimalik, et loosi lähevad tasuta kutsed. Kohvik-restoran “Õuduste Töökoda” ootab teid.

Pikaldase agitaatorina märgime ära ka sinilind Pipi, kes käis juba pikemalt närvidele, et selline soe ja kodune bloaak tekiks. Aga palun, rsk, ole lahke!

Sinc,

Chef Õudik