VäikeNõid vahetas perekonnaseisu: Vaba ja seiklushimuline
v6 kirjutas kasutajale VäikeNõid
noh, ja kuhu mees kadus, või on liiga vara torkida…. ei oleeeeee ju!! muidu ju ei rotate’ks nii avalikult oma staatust.
VäikeNõid kirjutas kasutajale v6
Eh mees nagu eit:D ei mina naisi pane!! Otsid kohta mu kõrvale v?
v6 kirjutas kasutajale VäikeNõid
Eino ei mina nussi pelga. A üldiselt vaatasin uuenduste nimekirja. Kohe meenus ülbitsev fraas “mul mees olemas” :)
VäikeNõid kirjutas kasutajale v6
Ega ometi soovi oma riistvara minu tarkvaraga ühendada õdusas miljöös eba adekvaatses olekus?
v6 kirjutas kasutajale VäikeNõid
Aega on selle kiire asjaga :)
Adekvaatsusega on lood kehvasti. See on pidevalt kohal ja häirib. Eriti, kui ma enam ei joo (keegi ei usu, kõik naeravad mu pihta).
Õigustusega naeravad muidugi.
Lisaks veel mittejoomise halb õnn. Pidevalt mingi trauma. Ka täna. Kui laup. ei saand keppi teha sest, selja suutsin ära nikastada, siis täna ei saa näpukat ka, sest ka selle suutsin ära lõhkuda. TMV.
Mis ise?
VäikeNõid kirjutas kasutajale v6
okei:) väga põhjalik…
näpukat?:D ma saan aru, et naised ütlevad, kui kaks kätt töökorras saab kudumisega tegeleda:D aga, et jah.. ei oska kommenteerida:D
Nijaa.. ma jätsin suitsetamise maha.. kes seda usub..ei keegi, peale enese:)
Suurt midagi ei tee.. töö.. töö ja palju tööd:( juunis juba eesti.. kohati nagu tahaks ja vajaks puhkust aga samas pole harjunud tegevuseta istuma:D ja eesti suvi paraku on kuidagi külm võrreldes siinsega:( oeh jah ei teagi.. kui xxx kardab, et hakkab eestis jooma:D Siis mina kardan, et minul hakkab seal kahe kuu jooksul lihtsalt igav:(
v6 kirjutas kasutajale VäikeNõid
põhjalik jah – kiire, kalk, osavõtmatu. ja näpukat jah. aga murtud sõrmedega kontsertpianiinol ei mängi. häda pärast teeb kakofoonilsed tümm tümm tümm. vaibuvad ovatsioonid. publik lahkub saalist. pianist palgelt ei kuku pisaratki. viimane poob end lava taha aksi nööri külge, lükab jõuliselt tooli alt,… ja jääb üle lava kiikuma. pikalt – täna on gravitatsioon erakordselt mahe. saabuvad lavamehed teevad suitsu, patsutavad õlale ja lükkavad hoogu juurde. dekoratsioonid võetakse lavalt, valgustajad keeravad prožektorid pianistile – tal on täna aukohus olla päiksekell. viimase valguvihu lõppedes lõppeb ka pianisti päev. valgus kolib tunnelisse tagasi.
novembris, muusade lahkumise aegu, ei pane pianisti hauale keegi ühtegi lille. mitte, et keegi ei hoolikuks temast. ta unustati lihtsalt ära. ta oli igav.